See kõik ongi päris!

Teate, Leiutajate külakoolis tuleb päris tihti see hämming peale, et kas see kõik on ikka päris. Viimati tundsin seda siis, kui nägin, et meie šokolaad ja plaat ongi valmis saanud. Rõõmusta iseennast ja oma kullakalleid Leiutajate külakooli CD ja šokolaadiga, mida saab tellida Sänna kultuurimõisast hinnaga 10 eurot kokku + postikulu. Šokolaadi on valmistanud šokolaadimeister Allew.  Plaadi müügiga koguvad lapsed raha Tiibeti sõpruskooli ja Eestis tegutseva jakifarmi toetuseks.

Jäljed külakoolis

Uitasin eile külakoolis ringi ja nägin igal pool laste õppimise jälgi. Selles õhinas on nii imeline kulgeda, täiesti ennastunustav kogemus. Klassiruumis olid jäljed inglise keele õppimisest, nii vanemate kui nooremate õpilaste omad.  II korruse meditatsioonitoas olid Teodori ema-poja projekti Tiibeti budismi suure väega thangkade näituse jäljed. Raamatukogus aga Frida ja Teodori koostatud väga põnevad raamatunäitused. Ja Pärlijõe põhjast leidsin erinevas suuruses väga värskeid jalajälgi!!!!

Kuidas leiutada lohet?

Eile oli taas külakoolis üks täiuslik päev, nagu meie üks õpilane teelauas hõiskas. Isa-tütre projekti raames on täitumas on Frudo unistus oma lohest ja, teate küll, kui millestki unistada, aitab terve maailm kaasa. Frudol oli vaja lohe kehale hakata vormi andma ja siis lihtsalt tuli ühel päeval õpetaja Hendrikule pakkumine, et meie kooli võiks tulla skulptor ja vormiõpetaja Eike Eplik! Eile see kohtumine toimuski. See kõik ongi täiesti päriselt!

Lapsevanem-laps ühise projekti imed jätkuvad!

Kolmapäeval esitles Nora koos oma emaga ema-tütre projekti. Teemaks "Hobused". Tema ema unistus on olnud lapsena ratsutada, kuid sel ajal tundus see unistus kuidagi nii kättesaamatu, aga nüüd on see teema läbi Nora taas emani jõudnud. 
Neil on plaanis käia laupäeviti koos ratsutamas, näidata koolis paari filmi hobustest, teha siidimaali ja maalida hobuseid, teha tutvust hobuteraapiaga. 
Esitluse ajal tuli ka välja, et nagu tellimise peale on Võrumaale kolinud Eesti üks ainsaid hobuterapeute Ida-Leena Allik. Temaga võetakse ühendust ja proovitakse sellest teemast lähemalt teada saada ning külastada tema talli, kus suhtumine ja käitumine hobustega on hoopis midagi muud kui harjunud oleme.
Pikemaajalisem eesmärk on, et Nora saab oma hobuse, millal - seda näitab aeg.
Niiiiiii põnev! 

Leiutajate külakooli ......... tegemised *

Kui ma sel sügisel ülikooli (loe TLÜ Rakvere kolledžisse) jõudsin, ütles õppejõud meie esimeses loengus: "Lihtsam on surnuaeda ühest kohast teise kolida kui haridussüsteemi muudatusi sisse viia." Ma pole küll seda esimest proovinud teha isegi mitte oma lapsepõlve hiire- ja linnusurnuaiaga, aga mõtte teise ossa olen proovinud panustada ligi kakskümmend aastat. Ja ma saan täiesti aru, mida selle autor on tahtnud öelda...
Leiutajate külakoolis aga juhtuvad need muutumise imed kogu aeg! Üks võimalus on teha asju täpselt vastupidiselt teistele koolidele. Näiteks: laps tunneb oma südames, mida ta tahab õppida, mis teda huvitab ja lapsevanem loob selle õppimiseks tingimusi teda toetades, vajadusel aidates ja juhendades, temaga koos tegutsedes. Ja nii nagu meie kooli olemuses on kirjas, et meil pole siin õpetajaid, õpilasi ega lapsevanemaid, vaid on hinged, kes igatsevad areneda ja õppida, siis nii ongi. Selles imelises kogemuses õpivadki kõik koos!

Nt kuna meie 6a F. tahab üle kõige uurida lähemalt (koos emaga) lohede hingeelu, siis saavad kõik lapsed võimaluse uurida esmaspäevaks lähemalt erinevaid dinosauruseid, nendest uurimustöö ja ettekanded teha ning siis teisipäeval AHHAA keskuses neid tegelasi veelgi lähemalt erinevate meeltega uurida. Enne seda aga avab F. raamatukogus näituse loheraamatutest, mille ta on juba ka ette valmistanud. Filmiõhtu "Lohetaltsutaja 2" filmiga on juba toimunud! F-l on veel mitumitu plaani seoses selle põneva projektiga.

8a T. tunneb suurt huvi Tiibeti ja tiibeti budismi vastu. Temalgi on koos emaga tehtud suur plaan, kuidas selle kõige kohta rohkem teadmisi ja kogemusi saada. T. avab lisaks raamatunäitusele ka thangkade näituse, pakub kõigile võimalust vaadata filmi Milarepast, õpib Skype'i teel Hawail elava õpetaja Jigakuga tiibeti mantraid ukulelel mängima, mediteerib vähemalt kolm korda nädalas. Plaanis on veel mitu erilist sündmust ja kogemust.

Thangkade näituse ülepanek 

Koos isaga tegi T. kuppelkasvuhoone maketi, mille päris ehitamist alustatakse aga kevadel.

 * Kuidas sa pärast lugemist nende tegemiste kohta ütleksid? :)

Kingitus talvelt

Talv kui aastaaeg on meile tõeline kingitus iseendasse vaatamiseks. Selles "kingipakis" on pikemad ja avaramad perspektiivid, mis talves end ilmutavad, ning võimaldavad meil kaugemale ja rohkem näha kui teistel, lopsakatel aastaaegadel. Aga ka valgus mis nii maalt kui taevast aitab valgustada seda, mida muidu ei näeks ega märkakski. Ja veel, need pimedad õhtud on justkui loodud vaikuseks küünlavalgel iseendaga. Mis kingitusi meil üldse veel vaja on? 

Ümbermaailmareis

Kes meist poleks unistanud ümbermaailmareisist? Leiutajate külakooli lapsed on viimastel nädalalatel tõelisel "maailmatuuril". Uurimustööde, maitseelamuste, kogemusõppe kaudu on veedetud aega Jaapanis, Havail, Tiibetis, nüüd on mõnda aega lähemalt "külastatud" Hiinat. Sellega on kasvanud laste teadlikkus meie maailmamajanduse varjuküljest ja  uuritud suurkorporatsioonide peidetud kavalusi. Vaadake ise:

Siit edasi avastatakse Hiinaga seotud kauneid kunste, loodust, maitseelamusi, jm. Õpetaja Hendrik kirjutas lastele kodutöö: "Sel neljapäeval on puhkepäev ja esmapäevaks ootame suurtelt ja väikestelt lastelt ettekannet Hiina teemal. Need ettekanded ei pea sugugi olema kirjalikus vormis - oluline on, et laps õpib mingisse teda huvitavasse teemasse sukelduma ning tegema avastatust kaardi, milles tal on hiljem kerge orienteeruda. Alternatiivina kirjutamisele soovitan kasutada joonistamist, laulmist, tantsimist, multifilmi tegemist vms. Oluline on ka lapse ja lapsevanema ühiselt veedetud aeg, seikluslik sisenemine veel avastamata territooriumile, kus õpitakse tundma ka üksteist. Teemad leiate manuses olevalt pildilt. Eriti tähelepanelikud palume olla Kadil ja Ieval!" 
Kahju, et ma esmaspäeval Pärnus olen :)! 

Kuidas Leiutajate külakoolis inglise keelt õpitakse?

Ma ei hakka kirjutama sellest, kuidas tänu meie külalisõpetajale Havailt lapsed kümblevad inglise keeles, vaid jagan teiega ühte väikest ja õhinapõhist õppimise kogemust. 9. ja 10.a õpilased kirjutasid ühes ruumis erinevatele objektidele inglise keeles nimetusi peale. Seejärel tulid  6.-8. a ja kirjutasid eestikeelsed sildid juurde. Nii õpiti lõimitult ja liikudes kirjutamist ja rääkimist mitmes keeles. Ja nädalapäevi kirjutatakse meil nüüd kolmes keeles hommikul tahvlile! Kõik on võimalik!

Matemaatikatunnid Leiutajate külakoolis

 III kl ülesanded töövihikus 

 Korrutustabelivaip -  korrutamine 6- ja 7-ga, II, IV klass. 

Vastuseid otsides jalutavad, st jooksevad lapsed õige vastuse peale. 

  

 Liitmine ja lahutamine 30 piires (eelkool ja I klass).

Üks imehea bänd Leiutajate külakoolist - kuulake ise!

https://soundcloud.com/kersti-t/wenday-aho

Aitäh teile, kallid Frida, Kadi, Ieva, Teodor, Rafael, Hendrik, Markus, Sofia, Polina, Nora, Jigaku ja Paavo, toomast indiaani, havai, jaapani, aafrika, tiibeti lauludega 

nii palju soojust ja valgust meie sügisesse! 

Taipamised iseendast keraamikakojas

Neljapäeval lõpetas õpetaja Kadi lastega keraamikatoas glasuurimistöid. Igaüks nohises vaikselt ja keskendunult oma töö kallal.
Nora:  "Ma ei tea, mis mul viga on, aga mul on tohutu inspiratsioon peal ja ma ei suuda seda lõpetada. Mul on tunne, et ma suudan kõike, oskan kõike ja tahan maailmas kõiki asju proovida." 

Mida julgemad me oleme kogema, seda rohkem õpime tundma iseennast. 

Meistrite kool

Üle maailma ja üle Eesti on Leiutajate külakooli saabunud meistrid, kes juhendavad ja toetavad meie lapsi muusikalis-muinasjutulise plaadi salvestamisel. Keegi on öelnud, et õppimine toimub piiridel. Need on piirid, kus kohtume oma kõikvõimsusega ja uute avastustega iseendast, aga ka hirmudega ja enesehinnanguga. Samad lood on ka meie meistrite koolis. See ongi päris õppimine. 

Helisev Leiutajate külakool

Tänu meie külalisõpetajatele Polina Tserkassovale ja Jigaku Nakadele on Leiutajate külakool, nii lapsed kui toolid,  helisema hakanud!

Polina:
"Vahest tuleb üks ja sama leiutise idee mitmele inimesele korraga.. Mul oli lapsepõlvest saadik soov teha toolist harfi ja kui tulin Sännasse ja rääkisime lastega pillide leiutamisest, siis pakkusid Frida ja Teodor, et see võiks olla TOOLIPILL! Et oleksid keeled ja saaks istuda ja mängida...Laupäeva hommikul kogunesime puukotta ja hakkasime leiutama, katsetama ja proovima. Kuulutasime tooli casting'u välja ning kõige sobivamale toolile hakkasime tema uut muusikalist elu andma. Keegi meist ei teadnud, kas see pill hakkab kõlama, aga käed tegutsesid ikka edasi...
Ja nii sai valmis meie esimene TOOLIPILL suurepärase selge kõlaga nagu kandlel. Õnnistasime ta muusikaklassis sisse ja unustasime ennast mängima ja katsetama. Trummist sai kosmilise heliga kõlakoda, mängisime nii sõrmede, pulkade kui ka poognaga - iga väike liigutus muutis pilli häält. Tool laulis uue elu rõõmudest ja me veendusime, et pillid ei pea olema kallid ja poest ostetud - vaid natuke fantaasiat ja julgust ning tavaline asi saab uut hingestatust!" 

Aitäh teile, kallid õpetajad! 

Külalisõpetaja Jigaku lugu

Oktoobris-novembris on Sännas külas Jaapani päritoluga noormees Jigaku Ryan Nakade Havailt. Jigaku veedab kaks kuud Leiutajate Külakooli  lastega, kellega koos õpivad idamaiseid võitluskunste, muusikat, jaapani- ja inglise keelt, indiaani ja jaapani kultuuri jne.

Jigaku on imeline 22-aastane noormees ning Sänna Kultuurimõisa palvel jagab oma hariduseteed/luguWaldorfkoolis/koduõppel meie kõigiga:

Jigaku Ryan Nakade: „Mida vanemaks saan, seda enam hindan oma koduõppe kogemust. Lisaks haridusele on minu tee olnud mitmes mõttes ebatraditsiooniline. Hoolimata väljakutsetest, võimaldas koduõpe end avastada sügavaimatel tasanditel, jõudes omalaadsete taipamiste ja perspektiivideni minule

olulistel teemadel. Kasvas usaldus enese tarkusesse, iseendasse ning mis peamine — leida oma tee siin elus.

Koduõpe polnud pelgalt luksus ega vaba valik, vaid ootamatu tavakoolist väljalangemine. Tavakool osutus minu jaoks õudusunenäoks üsna esimesest hetkest. Näruseim keskkond tundlikule hingele — kaos, ülestimuleeritus ning jahe vaenulikkus. Jahmatav kontrast varasemalt Waldorfkoolis õppinud lapsele.

Segaduses ja pisut traumeerituna taandusin kodusesse ja hingelisse varjupaika, püüdes mõista edasisi samme. Oli üsnagi selge, et koduõpe oli ainus tee.

Kui nenditakse, et olen vanemate käe all õppinud, siis teatan alatiuhkusega, et mina ise end harisin. Olles neliteist, usaldasid vanemad haridustee täielikult minu enese kätesse, sest neil nappis  aega minu õpetamiseks. Nõnda siis alustasingi erinevate ainete omandamisega ning peagi tõdesin, et sel kõigel olid omad eelised tavakooli ees. Sundus asendus isikliku initsiatiiviga ning inspiratsioonipuhangutega kaasa minemisega. Õppisin just sel hetkel, mil soovisin, mida soovisin ning minule sobival moel. Mind hakkas huvitama kõik.

Sooritasin gümnaasiumi eksami 16-aastaselt, mis oli noorim võimalikest ning see oli ka kaks aastat väldanud koduõppe lõpp. Kõrgkoolis ja mujal õppides jõudsin tõelisele arusaamale koduõppes peituvatest eelistest. Olulisim oli julgus ise mõelda. Olles igale õppeainele lähenenud minule omasel moel, olin suuteline viljelema omanäolisi taipamisi ja vaatenurki igas valdkonnas. Iga ainega tekkis mitte pelgalt pinnapealne, vaid isiklik suhe, isegi kõige raskesti mõistetav teadusala leidis tee minu südamesse. Õppisin end ise motiveerima ning tekitama huvi peaaegu kõige suhtes, ka teemade osas, mida koolid ei paku, nagu holistiline meditsiin, jooga, kvantfüüsika ja spirituaalsus. Läbi sääraste huvide omandasin akadeemilised ained. Bioloogiat õppisin läbi tervise ja ravitsemise, botaanikat koos permakultuuriga, geoloogiat kristallidega ravides, ajalugu läbi Hindu Yuga ajatsüklite, psühholoogiat ja filosoofiat läbi spirituaalsete traditsioonide, kehalist kasvatust tehes joogat ja tai chi’d ning keemiat ja insenerikunsti läbi alternatiivsete tehnoloogiate. Minu peamised järeldused filosoofiast on omandada vajalik miinimum ja see siis ellu rakendada. Mõistsin, et kogemus on see, mil kaalu.

Õppisin ka suurelt unistama ning järgima oma teed. Koduõppe kogemusandis kindluse ning veendumuse ära tunda ja panna tähele enese hingevõnkeid ja sügavaid kutsumusi.

Tänu koduõppele kogen oma unistuste täitumist siin Eestis, jagades end väikeste noorte hingekestega, järgnedes õndsusele kasvõi maailma otsa.

………………………………………………………………………………………………….
Jigaku on sertifitseeritud jooga ja ayurveeda õpetaja ning on lõpetamas oma veeda astroloogia (sünnikaardi koostamise) õpinguid.
Üle nelja aasta on Jigaku juhendanud joogalaagreid Kalifornias, Oregonis ja Havail, olnud budistliku psühholoogia ja väelaulude õpetaja.
Praegu elab Jigaku Havail ja on seal tegev jooga, väelaulude ja meditatsiooni juhendajana.

Jigaku ema on budistlik preester ja ta ise on teadlikult huvitunud vaimsetest teemadest alates oma teismeeast. Elukogemused on viinud teda silmitsi küsimustega kannatusest, eluülesandest, õnnest ja õnnestumistest.

Sellest ajast peale on ta põhjalikult õppinud ja uurinud erinevaid vaimseid traditsioone nagu jooga ja budism, sealhulgas omandanud oskusi meditatsiooni, ravimise, astroloogia, Tai Chi, võitluskunstide ja jungiaanliku psühholoogia kohta.

Residentuuri kaasrahastab 

Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

                          



Loo allikas: http://www.kultuurimois.kultuuritehas.ee/jig/

Pildilugu sellest, kuidas Leiutajate külakooli lapsed inglise ja jaapani keelt õpivad